Kassi karvahooldus: kui tihti ja millega kammida

Lühikarvalise kassi puhul piisab kammimisest kord nädalas, pikakarvalise puhul tuleb kammida iga päev. Õige hari, rahulik tehnika ja pilk nahale hoiavad ära pusad, karvapallid ja karvad diivanil.

Kiirülevaade: sagedus ja tööriist karvatüübi järgi

Karvatüüp	Kui tihti	Põhitööriist
Lühikarvaline	vähemalt kord nädalas, karvavahetuse ajal sagedamini	pehme või jäikade harjastega hari, kummihari
Poolpikk või pikk karv	iga päev või vähemalt üle päeva	pikahambaline metallkamm, vajaduse korral slicker-hari
Tihe kahekordne karv (nt maine coon, siberi kass)	iga päev, karvavahetuse ajal eriti põhjalikult	metallkamm, aluskarvakamm või -reha
Eakas või ülekaaluline kass	vastavalt karvatüübile, lisaks iga päev kontroll kohtades, kuhu kass ise ei ulatu	pehme hari, õrn kamm

Kui tihti kassi kammida

Kassid hoolitsevad enda eest ise, aga see ei asenda kammimist. Loomahaiglate keti VCA sõnul eemaldab regulaarne harjamine lahtised karvad ja surnud nahaosakesed ning jaotab naha loomulikku rasu mööda karvu laiali.

Lühikarvaline kass saab hakkama kord nädalas harjamisega. Cats Protection ja Blue Cross nimetavad nädalast korda, ASPCA ühte kuni kahte harjamist nädalas.

Pikakarvaline kass vajab kammimist iga päev. ASPCA järgi loetakse pikakarvaliseks kasside karva alates kahest tollist ehk umbes viiest sentimeetrist. Selline karv läheb kergemini sõlme ja paljud sellise karvaga kassid vajavad iga päev kasvõi 15-minutilist harjamist.

Kõige rohkem pusastuvad kohad on kõrvatagused, kaenlaalused ja tagajalgade tagakülg. Alusta nendest.

Milline hari või kamm valida

Tööriist peab sobima karvatüübiga. VCA toob välja järgmised põhimõtted:

• Jäigemate harjastega hari eemaldab lahtised karvad lühikarvalistelt või vähese aluskarvaga kassidelt. ASPCA lisab, et kummihari sobib lühikarvalisele eriti hästi surnud karva eemaldamiseks.
• Pikahambaline metallkamm (parem, kui hambad on eri kõrgusel) silub poolpika ja pika karva ning aitab väiksemaid sõlmi lahti harutada.
• Slicker-hari (peenikeste metalltihvtidega hari) tõstab pinnalt lahtised karvad ja väikesed sassid. RSPCA soovitab seda pikakarvalistele tõugudele.
• Aluskarva reha on mõeldud tihedale kahekordsele karvale. Webveti ülevaate järgi võib see ühekordse karvaga kassil karva hõrendada.
• Hõrendav (deshedding) tööriist on terava servaga ja tõmbab aluskarva välja. See ei ole harja asendaja. Kasuta seda ainult sobival, kuival ja sõlmedeta karval ning järgi tootja juhist. Soovitused erinevad: ühe mudeli tootja annab ette 1–2 korda nädalas 10–20 minutit, ühe lemmikloomajuuksuri soovitus on aga kord kuus või kahe kuu tagant. Alusta harvemini ja jälgi nahka.

Üks praktiline nipp: kontrolli tulemust metallkammiga. Hari võib näida läbi minevat, kuid kamm jõuab nahani ja leiab peidetud sõlmed.

Päevaseks hoolduseks sobib näiteks looduslike harjastega puidust hari, mis on tootja kirjelduse järgi nahale õrn ja eemaldab lahtised karvad ning tolmu.

Kuidas kammida: samm-sammult

1. Alusta siis, kui kass on rahulik, näiteks pärast mängu või sööki. Hoia seanss lühikesena.
2. Kammi karvakasvu suunas, ühe kehaosa korraga, peast sabani. ASPCA soovitab harjata ka rinda ja kõhtu.
3. Pikakarvalisel jaga saba keskelt kaheks ja hari karv õrnalt läbi.
4. Lõpeta metallkammiga, et leida sõlmed enne, kui need kasvavad pusaks.
5. Kui kass tõmbub eemale, ärritub või tahab minna, lõpeta. Pikenda seansse vähehaaval.

International Cat Care rõhutab, et kassi ei tohi hooldamiseks jõuga kinni hoida ja tal peab olema võimalus minema minna. Kassipoegadega tasub alustada vara: lühikesed harjamisseansid aitavad neil tundega harjuda.

Lühikarvalisel kassil saab harjamisega ühendada kirbukontrolli. Cats Protectioni vabatahtlike infolehe järgi tasub esmalt läbi käia peenhambalise kirbukammiga ja otsida kirbujälgi: väikesed mustad komakujulised terad muutuvad veetilga lisamisel punaseks.

Karvavahetus: millal ja kuidas kassi aidata

Kassid ajavad karva aasta ringi, kuid kindlad perioodid on tugevamad. VCA järgi on jahedamas kliimas, eriti õues käivatel kassidel, kaks tugevat karvavahetust: hiliskevadel ja hilissügisel, mil suur osa aluskarvast tuleb tuustidena välja. Toakassid ajavad karva sageli vähehaaval aasta ringi, sest kodus pole temperatuurimuutusi ja valgus on stabiilne.

Eesti aastaaegu arvestades tähendab see, et õues käiva kassi kammimist tasub kevadel ja sügisel sagedamaks muuta. Toakassil jälgi, kui palju karva harja peale jääb, ja kohanda sagedust selle järgi.

Sagedasem kammimine pole ainult mööbli pärast. Cornelli kassitervise keskus märgib, et karvapalle tekib sagedamini just karvavahetusajal ning soovitab oma kassi iga päev kammida ja harjata. Kui kass oksendab karvapalli kord nädalas või kahe nädala tagant, pole see Cornelli eksperdi sõnul murettekitav. Loomaarsti juurde tuleks minna, kui kass on loid ega söö üle ühe päeva.

Mööbli ja tekstiilide karvade jaoks sobib eraldi karvaeemaldaja, kuid kassi ennast aitab ennekõike kammimine.

Pusad: mida teha ja mida mitte

Väike lahtine sass tuleb tavaliselt lahti sõrmedega ja harvade piidega kammiga. PetMD soovitab töötada pusa servast naha suunas lühikeste õrnade tõmmetega. Lisaks aitab vahukamm või lahtiharutusvahend. Hoia karvu pusa all naha ligidal, et kassi mitte tõmmata.

Ära kunagi lõika pusasid kääridega. VCA hoiatab, et pusad kleepuvad naha külge ja kassi õhukest nahka on lihtne vigastada isegi nii, et seda ei märka. Pusade murdmiseks on olemas spetsiaalsed lahtiharutuskammid. Kui pusa on tihe, suur, naha ligidal või kaenlas ja kubemes, on vaja lemmikloomajuuksurit või loomaarsti. Cats Protection märgib, et rasked pusad tuleb vahel eemaldada loomaarsti juures narkoosi all.

Samuti ära tõmba harja, reha ega hõrendustööriista läbi pusa. Selle all on elusnahk ja tööriist võtab nahka karvaga kaasa.

Eakal kassil võib nahaõli eritumine suureneda, mistõttu tekivad pusad ka lühikarvalisel kassil, tavaliselt sabatüve juures ja selja ülaosas. PetMD järgi on see üks põhjus, miks eakamate kasside karva tuleks eriti jälgida.

Väikeste sasside lahtiharutamisel võib abiks olla loputusvaba vahukamm, mis tootja kirjelduse järgi niisutab karva ja harutab pusad lahti ühe sammuga.

Kas kassi tuleb pesta või pügada?

Pesemine. VCA järgi vajab enamik terveid täiskasvanud kasse vanni harva. Sagedamini võib seda vaja minna kassil, kes oma karva ise hästi ei hoia, näiteks artriidiga või ülekaalulisel, ning siis, kui kass on määrdunud kleepuva või haisva ainega. ASPCA soovitab enne pesu sõlmed välja harjata või elektrilise pügajaga eemaldada, mitte kääridega.

Kasuta ainult kassidele mõeldud šampooni. VCA kirjeldab, et inimese naha pH on 5,2–6,2, koerte ja kasside nahal aga 6,2–7,5, mistõttu inimese šampoon häirib naha kaitsekihti ja võtab ära kaitsvaid õlisid. Kui kass vanni ei talu, on alternatiiviks vahupõhine loputusvaba šampoon, mis kantakse kuivale karvale, masseeritakse sisse ja kammitakse läbi. Tundliku nahaga kassile on olemas ka õrn probiootikumidega šampoon-palsam.

Pügamine. Kassi ei tasu suvel pügada. Karv aitab temperatuuri reguleerida ja kaitseb nahka päikese eest, mistõttu pügamine võib kassi hoopis ülekuumenemise ohtu seada. Erand on tervisemure, näiteks suured pusad või nahahaigus, ja siis teeb seda lemmikloomajuuksur või loomaarst.

Millal karvkate viitab terviseprobleemile

Karvkatte muutus on üks esimesi märke, et kassil on midagi viga. Mine loomaarsti juurde, kui märkad:

• Tuhm, rasune või hõre karv ja palju kõõma. VCA järgi võivad need osutada allergiale, nahahaigusele või muule alusprobleemile. Kui kassi pesemisel või kammimisel probleem kiiresti tagasi tuleb, tuleb seda uurida.
• Kiilaslaigud või karvatuustid, mis jätavad hõredad kohad. See pole normaalne karvavahetus. Põhjuseks võivad olla kirbud, ringsamblik või muu nahahäire.
• Liigne lakkumine. International Cat Care’i järgi saab ülehooldamist ära tunda selle järgi, et allesjäänud karvaotsad on teravad ja torkivad, päris karvakaotuse (alopeetsia) korral on järelejäänud karv pehme. Põhjuseks võivad olla sügelus, valu või stress.
• Kass on lõpetanud enda hooldamise. Eakal või ülekaalulisel kassil võib artriit takistada endani ulatumist. Kui koos sassis karvaga on ka söögiisu langus, peitumine või hüppamisraskus, ära oota, vaid broneeri aeg.

Karvkatte seisundit mõjutab ka toitumine. Kui tahad teada, millal võiks kassile toidulisandit kaaluda, loe artiklit, kus selgitame, millal vajab kass toidulisandeid. Karvapallide vastu on poes maltoosipasta, kuid sagedase oksendamise korral küsi nõu loomaarstilt.

Hooldushetk sobib ka muude muutuste märkamiseks. Samasse rutiini mahub ka suu kontroll: hammaste hooldusest kirjutasime artiklis kassi hammaste puhastamine kodus.

Esimene samm: 5 minutit täna õhtul

Vali oma kassi karvatüübile sobiv hari või kamm, võta kass sülle ja kammi 5 minutit, alustades rahulikest kohtadest. Lõpeta metallkammiga ja kontrolli nahka. Kui märkad kiilaslaike, naha ligidal pusasid või lakkumisest hõredaks jäänud karva, kirjuta üles, mida nägid, ja broneeri aeg loomaarsti juurde. Sobiva harja ja pusavastase abivahendi leiad MiuMjau toodete valikust.