Kui palju liikumist koer vajab? Minutid tõu ja vanuse järgi

Kas sinu koer närib kingi ja haugub õhtuti, kuigi käisite just õues? Väga sageli on põhjus selles, et liikumist ja nuusutamist jääb väheks. Siit leiad loomaarstide soovitatud minutid tõu, vanuse ja ilma järgi.

Lühivastus: enamik täiskasvanud koeri vajab 1–2 jalutuskäiku päevas. Väikesed toakoerad saavad hakkama 30–60 minutiga, keskmist kasvu koerad vajavad umbes 1–2 tundi ning töö- ja karjakoerad, näiteks bordercollie või dobermann, vähemalt 2 tundi. Nii soovitab Briti loomaarstide heategevusorganisatsioon PDSA. Kutsikatele ja vanadele koertele sobib lühem, aga sagedasem liikumine.

Koera tüüp	Näited	Liikumist päevas (PDSA)
Toakoerad	yorkshire’i terjer	30–40 min
Lamedakoonulised	mops, pekingi paleekoer, buldog	kuni 1 h, mitte palavaga
Keskmised seltsikoerad ja jahikoerad	kokkerspanjel	vähemalt 1 h
Suured rahulikud tõud	mastif, newfoundlandi koer	umbes 1 h
Töö- ja karjakoerad	bordercollie, dobermann, hiidšnautser	2 h või rohkem

Millest koera liikumisvajadus sõltub

Tõug annab lähtepunkti, aga ainult sellest ei piisa. Ameerika kennelklubi AKC toob üldise vahemikuna välja 30–60 minutit päevas ja rõhutab, et see sõltub vanusest ja tõust. Spordi-, karja-, terjeri- ja töörühma koerad vajavad AKC järgi lisaks füüsilisele koormusele rohkem ka vaimset tegevust.

Arvesta kolme asjaga:

• Mille jaoks tõug aretati. Bordercollie aretati terveks päevaks lambaid ajama, pekingi paleekoer aga sülekoeraks. Segaverelise koera puhul vaata, millised tõud temas domineerivad. Arvesta ka tema tegeliku käitumisega.
• Vanus ja tervis. Kutsika liigesed alles kasvavad, vana koera liigesed jäigastuvad. Mõlemal juhul on oluline koormuse jaotus, mitte kogupikkus.
• Kehakaal. Ülekaaluline koer kuumeneb kiiremini ja tema liigestele langeb suurem koormus. Ameerika lemmikloomade rasvumise ennetamise ühingu APOP 2024. aasta küsitluses pidas 35% koeraomanikest oma koera ülekaaluliseks või rasvunuks. Kui koer peab kaalu langetama, kohanda koos liikumisega ka koera päevast toidukogust.

Näide: kaks koera, kaks täiesti erinevat päeva

Kolmeaastane bordercollie: hommikul 45 minutit vabalt jooksmist aiaga piiratud koeraväljakul või pika rihma otsas metsas, lõunal 15 minutit rihma otsas pissipausiks, õhtul tunnine jalutuskäik koos 10-minutilise nuusutamis- või trikitrenniga. Kokku umbes 2 tundi, millest osa on vaimne töö.

Kaheksa-aastane mops: kolm 15–20-minutilist rahulikku jalutuskäiku, suvel ainult varahommikul ja hilisõhtul. Kokku alla tunni ja kordagi ei hingelda ta raskelt. Kui mopsile anda bordercollie päevakava, ei ole ta õnnelikum, vaid võib saada kuumarabanduse.

Kutsikas: miks reegel „5 minutit elukuu kohta“ ei ole teaduslik

Levinud rusikareegel on 5 minutit liikumist iga elukuu kohta, kaks korda päevas. PDSA märgib, et sellel reeglil puudub teaduslik alus ja enamikule kutsikatele see ei sobi. Iiri loomaarstide ajakiri Veterinary Ireland Journal nimetab nii seda kui ka nõuannet „väldi treppe täielikult“ väärarusaamadeks. Ajakiri soovitab 2–4 kuu vanusele kutsikale 15–30-minutilisi tegevusi ja 4–6 kuu vanusele 45–60-minutilisi.

Ettevaatlikkuseks on siiski põhjust. Kasvuplaadid on pehmed kasvukohad pikkade luude otstes. Kutsikatel sulguvad need enamasti 4–12 kuu vanuses, mõnel hiidtõul alles 15.–18. elukuul. Kuni koer pole veel täiskasvanud, võib liigne koormus PDSA hinnangul liigeseid ja kasvuplaate kahjustada. AKC järgi võivad suured ja hiidtõud areneda kuni umbes kaheaastaseks saamiseni.

Norras jälgiti 501 newfoundlandi koera, labradori retriiveri, leonbergeri ja iiri hundikoera kutsikat. Uuringust (Krontveit jt, 2012) selgus, et trepist ronimine esimese 3 elukuu jooksul oli seotud suurema puusadüsplaasia riskiga. Vabalt jooksmine samal perioodil oli aga seotud väiksema riskiga. Autorid soovitavad kuni 3 kuu vanuseni treppe vältida ning lasta kutsikal liikuda pehmel ja mõõdukalt ebatasasel pinnasel.

Praktikas tähendab see:

• Lase kutsikal ise tempo valida. Muru, metsaalune ja liivane rada sobivad paremini kui asfalt.
• Väldi pikki ühtlase tempoga jookse (näiteks jalgratta kõrval) ja korduvaid hüppeid seni, kuni koer saab täiskasvanuks.
• Jaga päev mitmeks lühikeseks tegevuseks ja lase kutsikal nende vahel pikalt magada.
• Suurte tõugude puhul küsi loomaarstilt, millal võib koormust tõsta.

Vana koer: vähem korraga, aga iga päev

Vana koera liigesed jäigastuvad, kui neid ei kasutata, seepärast soovitab PDSA regulaarset ja õrna liikumist väikeste portsjonitena. Igapäevane jalutuskäik on oluline ka siis, kui see jääb lühemaks, sest nuusutamine ja värske õhk hoiavad vaimu erksana.

Osteoartriidiga koera puhul on kontrollitud ja regulaarne liikumine ravi osa. USA loomakliinikute keti VCA soovituse järgi võid koeraga, kes ei ole seni palju liikunud, alustada kolmest 10-minutilisest jalutuskäigust päevas. Koormust võib tõsta kõige rohkem kord nädalas ja ainult siis, kui jäikus ei suurene. Colorado osariigi ülikooli loomaarstid lisavad, et mitu lühikest jalutuskäiku on parem kui üks pikk. Samuti tuleks vältida ühekordseid äärmusi, näiteks pikka matka nädalavahetusel pärast vaikset nädalat.

Artriidiga koerale ei sobi PDSA järgi hüppamine, libisemine, palli tagaajamine ega jooksmine ebatasasel maastikul. Enne uue liikumiskava alustamist lase loomaarstil koer üle vaadata, sest vereanalüüs ja kliiniline läbivaatus näitavad, milline koormus on ohutu. Rohkem nõuandeid leiad artiklist vanema koera eest hoolitsemise kohta.

Nuusutamine on samuti liikumine

Kilomeetrid ei ole ainus mõõdupuu. Duranton ja Horowitz näitasid 2019. aasta uuringus, et koerad, kes tegid koos omanikuga ninatööd, muutusid kognitiivses testis optimistlikumaks. Ninatöö tähendab lõhna järgi otsimist. Autorid seostavad seda sellega, et koer sai teha talle loomuomast tegevust. 2023. aasta teadusülevaade nimetab nuusutamist ja lõhnade otsimist koera heaolu jaoks hädavajalikuks käitumiseks.

Seepärast lase koeral osa jalutuskäigust ise nina järgi liikuda ning ära tiri teda iga postikese juurest kohe edasi. Kümme minutit aeglast nuusutamist väsitab paljusid koeri rohkem kui sama pikk kiire kõnd. Vihmase ilmaga või siis, kui koer paraneb vigastusest, saad nuusutamist pakkuda ka toas. Peida maiused nuuskimismatile või mõnda toidupuslesse ja teistesse koduse tegevuse mänguasjadesse.

Kui koer tirib rihma nii palju, et rahulik nuusutamine ei õnnestu, alusta lõdvas rihmas kõndimise treeninguga. Sobivad traksid aitavad samuti, sest erinevalt kaelarihmast ei suru need kaelale. Loe lähemalt, kas valida traksid või kaelarihm.

Kas koer liigub liiga vähe või liiga palju?

Koer ei ütle sulle minuteid, aga tema käitumine annab märku.

Liikumist on liiga vähe, kui koeral esineb järgmisi märke:

• lõhub asju, närib mööblit, kaevab ukse juures või tuhnib prügikastis;
• on kodus rahutu, kõnnib edasi-tagasi, haugub või kiunub;
• tirib jalutuskäigu alguses tugevalt rihma;
• võtab kaalus juurde, kuigi toidukogus pole muutunud.

Koormus on liiga suur, kui:

• koer on hingetu või püüab jalutuskäigu ajal korduvalt istuda või pikali heita – siis tuleb kohe peatuda;
• ta reageerib hiljem käsklustele aeglasemalt, on ärrituv või tal on raskusi pikali heitmise ja tõusmisega;
• ta istub viltu, „lohakalt“, või ei taha hüpata ega trepist käia;
• järgmisel päeval on lihased kanged või käpapadjad kulunud ja haavadega.

Kui vana või ülekaaluline koer muutub järsku loiuks või hakkab lonkama, ära proovi seda liikumisega „välja ravida“, vaid pöördu loomaarsti poole.

Ilm muudab reegleid: kuumus, külm ja sool

Palavus

Koera normaalne kehatemperatuur on 38–39 °C ja üle 40 °C tekib PDSA järgi kuumarabanduse oht. Briti uuring, mis analüüsis enam kui 900 000 koera terviseandmeid, leidis, et kõige sagedasem kuumarabanduse põhjus oli liikumine. Liikumisest tingitud kuumarabandus oli sama surmav kui kuumasse autosse jätmine. Lamedakoonulistel koertel oli tõenduspõhise ülevaate järgi liikumisega seotud kuumahaiguse risk 1,32 korda suurem kui keskmise koonupikkusega koertel.

Asfalt kuumeneb otsese päikese käes palju rohkem kui õhk. Washingtoni osariigi ülikooli mõõtmiste järgi võib see 25 °C juures olla umbes 52 °C ja 30 °C juures umbes 57 °C. Lihtne test: hoia käeselga 7 sekundit asfaldil. Kui see on liiga kuum sinu käele, on see liiga kuum ka koera käppadele. Kuumal päeval jaluta varahommikul ja hilisõhtul ning eelista metsaradu.

Külm, jää ja teesool

Eesti talvel on suurem probleem teesool kui pakane. Sool ja graniitsõelmed ärritavad käpapatju ning võivad varvaste vahele kinni jääda. Kui koer need käppadelt maha lakub, võib tal tekkida ka seedehäire. PDSA soovitab käpad pärast jalutuskäiku pesta ja lõhenemise vältimiseks määrida neid õhukeselt käpapalsamiga. Kui koer hakkab talvel järsku lonkama, võib põhjus olla varvaste vahele kogunenud jää. Varvastevaheliste karvade lühendamine aitab seda vältida.

Kui temperatuur langeb alla -7 °C, soovitab VCA piirata jalutuskäike 5–10 minutiga ning kasutada jopet ja saapaid. Toas saad puuduoleva koormuse korvata nuusutamismängude ja treeninguga. Vaata ka koerte riideid ja jalanõusid ning hooldusvahendeid koertele.

Liikumine ja söögiaeg

Mao laienemine ja keerdumine (GDV) on suurte ja sügava rinnakorviga koerte eluohtlik seisund. Allikad ei ole üksmeelel, kui palju mõjutab riski liikumine enne ja pärast sööki, ja ka soovitused erinevad. PDSA soovitab piirata liikumist tund aega pärast söömist, AKC soovitab vältida intensiivset koormust 1–2 tundi. Briti erakorraliste loomaarstide võrgustik Vets Now märgib, et GDV-d nähakse sageli 2–3 tundi pärast sööki.

Kindlam valik on toita koera pärast jalutuskäiku ning lasta tal pärast sööki vähemalt tund aega puhata, enne kui ta jookseb või palli taga ajab. Kui koeral on kõht paistes ja ta üritab tulutult oksendada, mine kohe loomaarsti juurde.

Kus koeraga Eestis liikuda

Üle kogu Eesti kehtivat rihmanõuet ei ole, sest koerte pidamise reeglid kehtestab iga omavalitsus ise. Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi peab koer avalikus kohas alati rihmas olema. Lahti võib teda lasta ainult aiaga piiratud koerte jalutusväljakul, mida on Tallinnas linna andmetel 24. Koeraga ei tohi minna avalikesse supluskohtadesse, tiikidesse ega purskkaevudesse. Merre või järve võib koer minna seal, kus ei ole avalikku supluskohta ega keelumärki. ERRi 2023. aasta uudise järgi muutis rihma kohustuslikuks ka Tartu, aga enne koera lahtilaskmist kontrolli oma omavalitsuse kehtivat eeskirja.

Rihmanõue ei tähenda, et koer ei saaks korralikult liikuda. Jalutusväljakul saab ta vabalt joosta ja teiste koertega mängida. Pikk treeningrihm annab metsas vabaduse nuusutada, kuid kontroll jääb siiski sinu kätte. Kui sulle meeldib ise aktiivselt liikuda, loe ka artiklit spordist koos koeraga.

Kõige olulisem on see, et liikumine vastaks sinu koera tõule, vanusele ja tervisele ning et osa sellest oleks vaimne töö. Hinda järgmise nädala jooksul igal õhtul, kas koer on rahulikult väsinud või ikka rahutu, ja kohanda minuteid selle järgi. Kui vajad nuusutamismängudeks või palli toomiseks uusi vahendeid, vaata MiuMjau koerte mänguasjade valikut.